2.1 Selgitab õppijatele õppekavas (kui õppekava on olemas) seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid koolitusprogrammist tulenevate eesmärkidega.
Toetan õppijat eesmärkide teadvustamisel, sidudes neid isiklike õpieesmärkidega. Koolituse alguses selgitan õppijatele õppe eesmärke ning õpiväljundeid. Sageli küsin osalejatelt, kas nad on teadlikud õppe eesmärkidest ja õpiväljunditest ning näitan neid suurelt ka tahvlil, et osalejad saaksid nende hulgast endale sobivaima välja valida. Kasutan visuaale ja suunavaid küsimusi, et õppija mõistaks õppeprotsessi loogikat ja väljundeid.Koolituspäeva lõpus tulen uuesti õppe eesmärkide juurde tagasi, et kontrollida, kas need said täidetud ja lasen seda osalejatel hinnata.
2.1.1. Teeninduse alused koolitus EEK Mainoris
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.
Koolituskeskkonna loomiseks lähen aegsasti kohale, et kontrollida, kas ruum on valmis vastavalt varasemale kokkuleppele. Füüsilise keskkonna poole pealt jälgin nii laudade toolide paigutust, kui ka ruumi valgust, temperatuuri ning piisava õhu olemasolu, vajadusel tuulutan ruumi enne koolituse algust.
Õppimist toetava vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomiseks suhtlen avatult ning kutsun ka osalejaid aktiivsusele. Valin õppemeetodid, mis looksid seosed õppijate ja teiste õppijate, õppijate ja koolitaja ning õppijate ja teema vahel. Energia hoidmiseks pika koolituspäeva jooksul palun osalejatel liikuda ning korraldan grupitöid, mis annab võimaluse püsti tõusta.
Näiteks 11. veebruaril 2025 toimunud koolitusele läksin tund aega varem kohale, et tutvuda saabuvate osalejatega. Sain atraktsioonide esindajatega juba varem tuttavaks ja jutuajamise käigus kuuldud näiteid sidusin ka koolituse teemaga saanud selleks eelnevalt osalejatelt nõusoleku.
2.2.1 Näide toetava keskkonna loomisest Märjamaa turismiettevõtjate turunduskoolitusel
2.2.2 Näide grupitööst turismiettevõtjate koolitusel
2.3 Viib läbi õppeprotsessi, vajaduse korral muudab õppe etappide järjestust ja töövorme, kaasates õppijaid ja arvestades õpperühma vajadusi.
Jälgin koolitusel pidevalt seda, et õppijad oleksid kaasatud. Muudan õppeprotsessi käigus tegevuste järjestust vastavalt õppijate aktiivsusele ja vajadustele.
Lähtun põhimõttest, et kõige rohkem õpib see, kes räägib ja seetõttu annan osalejatele pidevalt võimaluse uue teemaga seoses oma mõtteid jagada ning omandada uusi oskusi läbi kogemuse. Annan osalejale võimaluse ise uue materjaliga tutvuda ja seda teistele õppijatele tutvustada. Toetan õppijaid erinevate õppemeetodite abil, lähtudes nende individuaalsest õpistiilist. Kasutan erinevaid aktiivõppe meetodeid, et hoida õppijate aktiivsust. Näiteks Viimsi Gümnaasiumi noortele suunatud koolitusel kasutasin loovtehnikat, kus osalejad said oma müügisõnumeid koostada vanadest ajakirjadest leitud fotode ning teksti abil.
2.3.1 Näide loovmeetodite kasutamisest turunduskoolitusel Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor
2.4 Märkab ja tunneb ära grupi arengus toimuvaid muutusi, reageerib olukorrale õpiprotsessi toetaval viisil.
Koolitaja rollis jälgin pidevalt grupi dünaamikat ja õhustikku, et kohandada õppeprotsessi vastavalt osalejate vajadustele ja energia tasemele. Märkan, kui grupi fookus hajub, kui keegi jääb tagaplaanile või kui arutelud võtavad negatiivse tooni. Sellistes olukordades loon turvalise ruumi, kus osalejad saavad oma mõtteid jagada, ja suunan arutelu tagasi eesmärgipärasesse suunda.
Näiteks Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudengitega projektijuhtimise ideid genereerides tekkis grupis frustratsioon, mis oli seotud kriitilise suhtumisega kooli süsteemi. Selle asemel, et teemat summutada, lõin ruumi, kus õppijad said välja tuua oma peamised valukohad. Seejärel suunasime tähelepanu lahendustele, mille kaudu õppijad tundsid end kuulduna ning olid valmis taas aktiivselt koolituses osalema. Kursuse lõpus sain osalejatelt positiivset tagasisidet olukorra lahendamisele. Lisaks jälgin ka mitteverbaalseid märke – väsimust, hajevil pilke, kehalist rahutust – ja vastan nendele vastavate meetoditega: teen pause, vahetan tegevust, lisan liikumisega harjutusi või viin läbi energialifte. Tänu sellele olen suutnud hoida positiivset õhustikku ning tagada, et kõik osalejad tunnevad end koolitusel kaasatuna ja väärtustatuna. Koolituspäeva lõpus on abiks koolitaja eneseanalüüs.
2.4.1 Näide õppeprotsessi läbiviimisest NLP tajupositsioonide koolitusel